Abi ja juhendid

1. Kanalisatsiooniummistusega tegelemine

​

Tõsise ummistuse korral on kõige usaldusväärsem lahendus kanalisatsioonitorustiku kõrgsurvepesu. Sellel meetodil on aga omad riskid, mistõttu tuleks seda teha ettevaatlikult.

 

Kergemate ummistuste puhul, näiteks aeglase äravoolu või vulisevate helide korral, võib esmalt proovida leebemaid meetodeid, nagu pump, keemiline puhastusaine või torustikele mõeldud spetsiaalne painduv tross. Keemilisi kanalisatsioonipuhasteid tuleks siiski kasutada ettevaatusega, kuna need võivad sissehingamisel või nahaga kokkupuutel kujutada ohtu tervisele. Seda kasutades tuleks ruum kindlasti korralikult ventileerida. Lisaks võivad need kahjustada mittestandardsetest materjalidest torustikke.

 

Voolikutesse koguneb aja jooksul mustus — tavaliselt seebijäägid, rasv ja juuksed, mis ladestuvad torude seintele. Regulaarne torustike hooldus aitab tagada, et väikeste probleemide lahendamine ei nõua kodustest vahenditest kaugemale minekut.

2. Soovin oma kinnistule tiigi rajada. Milliseid nõudeid ja reegleid pean järgima?

​

Tiigi rajamine võib tekitada arusaamatusi, kuna loa vajadust mõjutavad mitmed tegurid. Internetis levivad sageli vastuolulised arvamused, sest inimesed tõlgendavad eri allikatest saadud teavet erinevalt.

​

Ehitusluba. Eesti ehitusseadustiku kohaselt käsitletakse tiiki veehoidlana või drenaažirajatisena, mis tähendab, et vaja on kohaliku omavalitsuse ehitusluba, seega omavalitsus on õige koht, kust alustada.

Keskkonnaluba. Vajalik, kui tiik on suurem kui 1 hektar, kui muudate olemasolevat veekogu, eemaldate rohkem kui 5 m³ settet või muudate oluliselt veevoolu. Enamik eratiike jääb nendest piirmääradest oluliselt allapoole.

Kaevatud pinnas. Kui kaevate oma maal ja pinnas jääb samale kinnistule, eraldi luba vaja ei ole. Kui soovite väljakaevatud pinnast kinnistupiiridest välja viia, on selleks luba vajalik. Kaevates aluspinnani, näiteks lubjakihini, kuulub see riigile ning kaevandamiseks on vaja luba ja tuleb tasuda ressursitasu.

Asukohapiirangud. Rannajoone ja veekogude läheduses kehtib ehituskeeluvöönd, kus uusehitiste, sealhulgas tiikide rajamine, on üldjuhul keelatud. Piiranguvööndi laius sõltub veekogu tüübist. Looduskaitsealad, kaitsealuste liikide elupaigad ja olemasolevad kuivendussüsteemid kehtestavad oma piirangud ning nõuavad kooskõlastamist maaparandusbürooga ja naabritega.

Õige teabe leidmine. „See on minu maa, seega võin kaevata!" või „Soomes on igal teisel oma tiik" ei anna täielikku juriidilist pilti, hoolimata foorumites levivatest arvamustest. Et vältida hilisemaid probleeme ja vajadust tiiki tagasi kinni lükata, tuleks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole ning alustada mõistlikku arutelu.

3. Mis asi on maaküte?

​

Maaküte (geotermiline küte) kasutab stabiilset maa-alust temperatuuri teie kodu kütmiseks. Maasoojussüsteem nõuab sadu meetreid torustikku ja siseruumidesse paigaldatud seadet — soojuspumpa. Maasse kaevatud torustik on täidetud spetsiaalse vedelikuga, mida soojuspump sunnib pidevalt torudes ringi liikuma. Vedeliku ülesanne on koguda soojust maapinnast, samal ajal kui soojuspump eraldab soojust ringlusvedelikust ja juhib selle radiaatoritesse või põrandaküttesüsteemi.

 

Süsteem töötab elektriga, kuid iga kasutatud elektrienergiaühiku kohta toodab see mitu ühikut soojust. Maasoojussüsteemi käituskulud on tavapärasest küttest üldjuhul oluliselt madalamad. Siseruumides võtab soojuspump umbes sama palju ruumi kui suur külmkapp ning paigaldatakse tavaliselt majapidamisruumi. Süsteem vajab igapäevaselt väga vähe tähelepanu — peamiselt aastast rõhu ja vedeliku kontrolli. Soojuspumbal on pikk kasutusiga.

Horisontaalne maakütte paigaldus

​

• Aias peab olema piisavalt vaba ruumi — tavaliselt mõnisada ruutmeetrit, sõltuvalt maja soojusvajadusest.

• Kaevame umbes meetri või rohkem sügavad kaevikud, paigaldame torustiku ja täidame kaevikud tagasi. Muru taastub tavaliselt järgmiseks hooajaks.

• Täidetud kaevikud vajuvad esimese aasta jooksul, seega tuleks vajadusel mulda juurde tuua.

 

Kas maaküte tasub ennast ära?

Maaküte on hea valik, kui teie aias on piisavalt ruumi ja kui kavatsete majas pikemalt elada. Sellisel juhul kompenseerivad madalamad käituskulud suuremat esialgset investeeringut. Väikese krundi või tiheda haljastuse korral võib vertikaalne puurauk või mõni muu küttelahendus olla sobivam.

4. Ma ei saa ühiskanalisatsiooniga liituda. Millised on minu võimalused?

​

Levinumad lahendused reovee ärajuhtimiseks, mida kinnistule paigaldada saab, on septik ja kogumismahuti.

​

Septik. Süsteem puhastab reovett kohapeal. Septikupaaki lisatud bakterid lagundavad reovett ja puhastatud vesi imbub maapinnasse imbväljaku kaudu. Septiku paigaldamine ei ole lubatud ega ohutu, kui veekaev või puurkaev asub liiga lähedal. Septikut ei ole mõistlik paigaldada, kui pinnase ja põhjavee tingimused ei ole sobivad (nt savine pinnas või kõrge põhjaveetase).

​

Kogumismahuti. Kogub majapidamise reovett kokku. Kui mahuti on täis, tuleb selle tühjendamiseks kutsuda paakauto. See on peaaegu ainus süsteem, mida on lubatud paigaldada enamikele kinnistutele, olenemata pinnase või põhjavee tingimustest. Miinuseks on sagedane tühjendamine majapidamistes, kus on palju inimesi ja suurem veetarbimine. Sagedane tühjendamine võib osutuda kulukaks.

5. Kas ma võin oma kinnistult vihma- või drenaaživett ühiskanalisatsiooni juhtida?

​

Ei. See on keelatud vastavalt Eesti veeseadusele ja kanalisatsiooni käsitlevatele õigusaktidele. Rikkumise eest võivad järgneda trahvid. Ehkki vesi on puhas, on selle maht suur. Suured mahud koormavad oluliselt reoveepuhastusjaamade tööd.

 

Kui teil on mure pidevalt märja kinnistuga, keldris on niiskus ja vihmavett pole kuhugi ära juhtida, on õige esimene samm pöörduda kohaliku vee-ettevõtja poole.

6. Miks tuleks oma vett analüüsida?

​

Eestis ja Euroopa Liidus on joogiveele kehtestatud kvaliteedistandardid, sest vee kvaliteeti ei ole sageli võimalik silmaga hinnata. Kahjulikud ained — näiteks kemikaalid või teatud bakterid — ei oma lõhna ega värvi, ja nende olemasolu saab kindlaks teha ainult laborianalüüsi tulemuste põhjal. Isegi inimese tervisele pealtnäha ohutud ained võivad pikaajaliselt probleeme tekitada. Näiteks kas teadsid, et liigne fluoriid võib põhjustada hambaprobleeme?

 

Teades oma vee omadusi, aitab see teil teha õigeid valikuid, näiteks vannitoaplaatide või valamu valimisel. Suur rauasisaldus vees jätab roostepunaseid jälgi valgetele ja heledatele pindadele, mangaan aga tumedamaid, pruunist mustani ulatuvaid plekke.

Kare vesi on veel üks põhjus, miks oma vett testida. Optimaalne joogivee karedus on umbes 4–8 mg-ekv/l. Kare vesi tekitab katlakivi keedukannudes, boilerites ja pesumasinates ning vähendab seebi ja pesupulbri tõhusust.

 

Parima ülevaate joogivee kvaliteedist annab kohalik vee-ettevõtja. Kui aga joote vett oma kaevust, on laborianalüüs ainus usaldusväärne viis teada saada, mida te tegelikult joote.

7. Plaanin maja ehitada. Millist osa ehitusprotsessist teie teostate?

​

Me tegeleme kõigega, mis toimub maa peal ja maa all enne, kui maja hakkab tõeliselt kerkima. See on etapp, kus tehtud vigu on hiljem kõige kallim ja keerulisemad parandada.

Kuidas meie projekt tavaliselt kulgeb

​

Dokumentatsioon ja load

 

Iga majaehitus algab dokumentatsioonist. Me aitame teil selgitada, millised load ja kinnitused on vajalikud, ning kontrollime, et kõik oleks korrektne. See hõlmab ehitusluba kohalikust omavalitsusest, liitumislepinguid vee- ja kanalisatsiooniettevõtjaga, elektri- ja tänavatööde lubasid ning muid teie projekti jaoks vajalikke dokumente. Varakult dokumentatsiooniga alustamine aitab vältida hilisemaid viivitusi.

Ajastus ja leping

 

Kui load on korras, lepime kokku eeldatava tööde alguskuupäeva ja tööde kestuse. Sõlmime teiega lepingu, milles täpsustame töö ulatuse ja hinnaplaani. Sõltuvalt objekti spetsiifikast võib osutuda vajalikuks ettemaksu küsimine — näiteks siis, kui tuleb tellida objekti-spetsiifilisi materjale või broneerida seadmeid.

Objektile jõudmine ja ettevalmistus

 

Tööde alguses tähistame vundamendi ja kõik olulised punktid, eemaldame vajalikud takistused nagu puud, aiad või vanad rajatised ning korraldame ajutised liikluskorraldus- ja turvameetmed. Enne kaevetööde alustamist lahendame kõik ootamatud probleemid, näiteks valesti märgitud trassid, naabrite küsimused või teeomaniku eritingimused.

Tänava- ja trasside ühendamine

 

Kui uus maja vajab ühendust olemasoleva linnatrassiga, viime läbi tänava- ja trasside kaevetööd. Sulgeme tee, lõikame asfaldi, otsime üles liitumispunktid ja teeme vajalikud ühendused vee-, kanalisatsiooni-, elektri-, gaasi- ja sidevõrkudega. Pärast töid taastame tee ja avame liikluse. Avalike teede ja kommunikatsioonide läheduses on töödel ranged regulatsioonid, mida tuleb täpselt järgida.

Maa- ja vundamenttööd

 

Ühenduste valmimisel liigume põhikaevetööde juurde: kaevame, transpordime ja tihendame pinnast, lisame liiva ja killustikku, ehitame aluspinna ning vajalikud kommunikatsioonid ning valmistame objekti betoonimiseks ette.

Betoonivalamine

 

Betoonivalamine on projektis eriline hetk — näete, kuidas projekt hakkab justkui elama ja kuidas paberimajandusest hakkab saama tunnetuslik elukoht. Kui vundament on kõvenenud ja valmis, võtab majaehitusmeeskond töö üle ja ehitus liigub järgmisse faasi.

Kui olete alles planeerimisfaasis ja soovite teada, mida teie konkreetse krundi puhul oodata, võtke meiega kindlasti ühendust. Me selgitame kogu protsessi samm-sammult, anname soovitusi ja aitame vältida kulukaid vigu.